Hullude koloonia
Oma filmitegemise tippaegadel proovisime teha igasuguseid filme. Katsetasime erinevaid žanre, ideid ja tegelasi ning vahel sündisid lood täiesti juhuslikult. Üheks meeldejäävamaks sarjaks kujunes aga „Hullude koloonia“, millest valmis lõpuks lausa neli filmi.
Filmi põhiliin oli lihtne. Juhuslikult sattusid kokku kaks kaaki – Estland Ninja ja Punk. Mingil täiesti tühisel põhjusel puhkes nende vahel konflikt, mida prooviti loomulikult esmalt kaklusega lahendada. Kuna aga kumbki pool teisele alla ei jäänud, jõuti lõpuks rahumeelse lahenduseni, lepiti ära ja saadi sõpradeks.
Filmide tegemiseks puudus meil täielikult stsenaarium, mitte midagi ei olnud ette kirjutatud ega planeeritud. Mõtlesime jooksvalt välja, mis järgmises stseenis juhtuda võiks. Just see spontaanne lähenemine andiski filmidele oma erilise energia.
Muidugi ei läinud kõik alati plaanipäraselt. Tollal filmiti päris filmilindile ning iga võte sõltus sellest, kuidas ilmutus õnnestus. Nii juhtuski vahel, et osa materjali tuli kehvasti välja või kadus sootuks. Seda on näha ka filmis „Hullude koloonia 2“, kus tegevus jääb kohati poolikuks ja hüplikuks.
Praegu on sellest muidugi kahju. Iga säilinud kaader tollest ajast on tagantjärele vaadates hindamatu väärtusega – mitte ainult filmimaterjalina, vaid mälestusena ühest loomingulisest ja muretust ajast.
