Valgusmõõtja Sverdlovsk-4
Seda valgusmõõtjat käisime me poes ainult imetlemas, tundus täiuslik ja ideaalne töövahend, kuid hind oli meiesuguste teismeliste jaoks liiga suur.
Kui 1980-ndatel fotograafiaga tegeleti, ei olnud “automaatset režiimi” ega digiekraani, kust hetkega tulemust vaadata. Õige säri leidmiseks oli vaja head valgusmõõtjat – ja üks levinumaid tööriistu oli just Sverdlovsk-4. See väike seade, mis maksis omal ajal 47 rubla, oli tõeline luksus igale fotohuvilisele.
See võimaldas mõõta nii peegeldunud valgust (otse objektist) kui ka langevat valgust (hajuti abil). See tähendab, et fotograaf ei pidanud üksnes pildi kontrastide peale lootma, vaid sai mõõta ka üldist valgustaset – eriti kasulik stuudios või kinovõttel.
Seadmel oli pisike teleskoopiline vaateava, mille abil sai täpsemalt sihtida. Kui mõõtmisnuppu all hoida ja säriajatrumlit keerata, kustus LED-indikaator õigel hetkel – ja fotograaf teadis, et see on “nullis”. Kõik edasi käis mehaanilise “kalkulaatori” abil, kus säriajad, ava ja filmi tundlikkus ilusti paika sai panna.
Tehnilised omadused:
- Säriajad alates 1/2000 sekundist kuni… kahe tunnini.
- Ava vahemik f/1 kuni f/45.
- Filmi tundlikkus GOST/ASA 3–3200.
- Särikorrektsioon ±1,6 EV.
- Mõõtevahemik kuni 432 000 luksi.
Need numbrid tunduvad täna peaaegu koomilised – sest kellel meist oleks vaja kahe tunnist säriaega? Aga ometi peegeldavad need Sverdlovski robustset universaalsust.
Originaalis kasutas Sverdlovsk-4 kolme väikest akut, mille tootmine on nüüdseks lõpetatud. Õnneks töötab seade ka tavaliste AA patareidega – paljud komplektid müüaksegi koos lisahoidikuga. Kuna skeem on üsna tolerantne pingekõikumistele, ei pea kartma, et uuemad elemendid seadme ära rikuvad.
Plussid: lai mõõtevahemik, töökindel mehhaanika, võimalus mõõta nii peegeldunud kui ka langevat valgust. Lisaks mõnus retrovõlu – midagi selles LED-indikaatoris ja keeratavas trumlis paneb tundma, et tegeled päris fotograafiaga, mitte lihtsalt klõpsid pilte.
Miinused: vanuse tõttu võivad CdS-andurid reageerida aeglaselt ja hajuti klaas võib kaduma minna. Kui tahad osta, tasub üle vaadata, et patareiluuk ja kontaktid oleksid korras.
Sverdlovsk-4 on ehe näide sellest, kuidas nõukaaja tehnika tehti “igaks juhuks üle” – ja seepärast töötab see paljudel endiselt. See ei ole küll võrreldav tänapäevaste digitaalsete valgusmõõtjatega kiiruse ja mugavuse poolest, aga kui tahad oma analoogkaameraga pildistamisele natuke “aeglust ja rituaali” juurde lisada, on Sverdlovsk-4 ideaalne kaaslane.
