Fotoaparaat Zenit ET
Üheks olulisemaks kaameraks minu fotohuvi teel võib pidada fotoaparaati Zenit ET ja seda just seetõttu, et kasutasin seda järjest ajaliselt kõige kauem. Samuti toimus korralik tehniline hüpe.
Üheks olulisemaks kaameraks minu fotohuvi teel võib pidada fotoaparaati Zenit ET ja seda just seetõttu, et kasutasin seda järjest ajaliselt kõige kauem. Samuti toimus korralik tehniline hüpe.
Fotograafia on minu jaoks alati olnud rohkem kui lihtsalt nupuvajutus kaameral. Vanasti ei piisanud pildi tegemisest – see oli alles pool teekonnast. Tõeline maagia algas alles siis, kui võtsin kätte filmiilmutustanki.
Seda valgusmõõtjat käisime me poes ainult imetlemas, tundus täiuslik ja ideaalne töövahend, kuid hind oli meiesuguste teismeliste jaoks liiga suur.
Alguses suurendasin ma pilte oma tuppa ülesse seatud fotolaboris. Iga kord, kui oli tahtmine pilte teha, tuli suurendusaparaat, vannid ja muu kama tuppa tassida ning aknad pimendada. See oli väga tüütu, ettevalmistamine oli raskem kui suurendamine ise.
Fotoaegreleesid on mul kogunenud juba paras hulk. Mitmeid neist kasutasin ma aktiivselt fototöödes, teised olid rohkem nö ilu pärast.
Minu esimene fotoaparaat, mille ostsin TPL-is teenitud palga eest.
Järjekordselt esimene asi. Seekord minu esimene digipeegelkaamera. Loogilise jätkuna oli kaubamärgiks Nikon ja mudeliks valisin sel hetkel saadaoleva D50-ne.
Nullindate alguses soetasin oma esimese videokaamera. Seda oli vaja kõigepealt pere tegemiste jäädvustamiseks ning lisaks oli see ka minu filmitegemise huvi loomulik jätk.
Raunci esimene fotoaparaat oli oma isalt saadud Chaika II. Päris heal tehnilisel tasemel täismetallist kestas poolkaader formaadis kaamera.
Kui ma olin paar aastat Nikon F55-ga pildistanud, siis tuli tunne, et tahaks endale ikka mingit veel paremat fotoaparaati. Müüsin F55 maha ja ostsin Nikon F80-ne.
Kui minul oli fotosuurendi Neva-4, millega sai ka laifilmide pealt pilte teha, siis Rauncil oli suurendi UPA-510. Peab mainima, et see oli tavafilmide jaoks isegi parem valik.
Nikon F55 oli minu esimene täisautomaatne autofookusega filmiga fotoaparaat. Ostsin selle 2002. aastal üüratu 5900 krooni eest.
Selle fotosuurendi ostis isa koos fotoaparaadiga Lubitel 166B. Kuid ise ta seda praktiliselt ei kasutanudki, sellest sai minu pimiku põhitööriist.
See väike, enamasti plastikust valmistatud filmikaamera, on nõukaaja huvitav näide taskukohase ja lihtsalt kasutatava fotoaparaadi disainist. Kuigi see ei pruugi esmapilgul välja näha eriti muljetavaldav, on see kaamera võitnud paljude filmifotograafia huviliste südamed üle maailma.
Kõikide lisadega slaidiprojektor. Sisaldas vahendeid nii slaidide, kui ka diafilmide vaatamiseks.