Fotoaparaat Zenit ET
Üheks olulisemaks kaameraks minu fotohuvi teel võib pidada fotoaparaati Zenit ET ja seda just seetõttu, et kasutasin seda järjest ajaliselt kõige kauem. Samuti toimus korralik tehniline hüpe.
Olin umbes pool aastat kasutanud pildistamiseks fotoaparaati Smena Symbol, kui sattusin ühel detsembrikuu päeval fotopoodi ning sinna oli just toodud uut tehnikat, Zenit ET nende hulgas. See tundus nii äge kaamera, kuid ma ei osanud seda endale tahtagi, maksis see 135 rubla, mul endal oli tol hetkel ainult 35. Läksin koju, hing kripeldamas. Rääkisin siis emale, et selline kaamera on poes olemas ja mul 100 rubla puudu. Minu üllatuseks ütles ema, et ei ole probleemi, siin on raha, mine osta ära. Mida mina siis kohe tegingi - kiiresti järgmise bussiga linna fotopoodi ning minu õnneks oli kaamera ka veel alles.
Kõige olulisemateks omadusteks olid minu jaoks selle kaamera puhul pildi vaatamine läbi objektiivi (peegelkaamera ikkagi), teravustamine mattklaasi abil ja sisseehitatud valgusmõõtja. Piltide tehniline kvaliteet tõusis kohe hüppeliselt.
Tehnilistelt omadustelt oli see kaamera suhteliselt tagasihoidlik võrreldes samaaegsete lääne kaameratega, kuid tol hetkel tundus ikkagi nii täiuslik. Säriajad olid 1/30-1/500, lisaks aegvõte, mida ma ei kasutanud vist kordagi. Välguga sai pildistada ainult säriajaga 1/30, seda pidi jälgima, et ei jääks poolikult säritatud kaadrid. Reaalselt oligi nii, näiteks pildistades välguga säriajaga 1/60, oli kaadris ainult pool pilti. Objektiiv oli Helios 44, fookuskaugusega 58 mm. Pildinäidiku katvus 62%.
Mäletan, kuidas mingil hetkel laenasin seda aparaati oma sõbrale, tal oli vaja mingi tähtis üritus pildistada, vanemate sünnipäev või midagi sellist. Tagasi saades selgus, et kuidagi oli tal õnnestunud kaamera riidest katik katki teha, see oli võlli küljest lahti tulnud. Suure hooga hakkasime seda ise remontima, mingi piirini saime isegi kaamera lahti lammutatud, kuid siis sai mõistus otsa. Asi lõppeski sellega, et panin remontimisest üle jäänud jupid kotikese sisse ja viisin kaamera ning jupid õigesse remonditöökotta. Tagasi sain terve kaamera.
Kaameraga Zenit ET pildistasin ma umbes 12 aastat, kuni nullindate alguses valisin oma edasiseks kaamerabrändiks Nikoni. Filmirulle sai ikka kõvasti selle aja jooksul läbi lastud, alguses enamasti must-valgeid ja edaspidi moodsaid värvilisi filme. Praegu seda kaamerat kätte võttes tuleb mul mõnikord pähe mõte, et millises õnnetus ajas me ikka elasime, see kaamera oli tegelikult paras vaev ja otseses mõttes tellis võrreldes samaaegse lääne tehnikaga, aga tuli kasutada seda, mis oli.
