Valgusmõõtja Leningrad 8
Suureks edasiminekuks minu fotograafiaalases arengus oli valgusmõõtja soetamine. Üle- ja alavalgustatud võtete tegemine vähenes tunduvalt. See tähtis valgusmõõtja oli Leningrad 8.
Smena 8M-ga pilte tehes oli üheks suuremaks probleemiks õige särituse määramine. Nimelt tuli Smenal teha seda sümbolite abil ja see ei olnud minu jaoks piisavalt täpne viis. Lahenduseks sai valgusmõõtja ostmine, milleks oli seade nimetusega Leningrad 8. Hind 14 rubla. Samal ajal müüdi ka tolle aja tippvalgusmõõtjat Sverdlovsk 4, kuid selle hind oli koolilapse jaoks ikka väga kallis.
Valgusmõõtjal Leningrad 8 on kolm valgusmõõtmise vahemikku ja mõõta saab nii langevat, kui peegelduvat valgust. Peegelduva valguse jaoks tuleb suunata mõõtja pildistatava objekti poole, langeva valguse mõõtmise korral tuleb suunata mõõtja fotoaparaadi poole. Langeva valguse mõõtmiseks on vaja valgusmõõtja ette paigaldada ka valge piimfilter.
Valgusmõõtmise vahemikke vahetatakse mõõtja külgedel olevate nuppude abil, mis siis vahetavad ka skaalal olevaid numbreid. Tuleb märkida, et valgusmõõtja loogika tekitas minus küsimusi. Teisest ja kolmandast vahemikust sain ma aru, teisel oli valgussensor avatud, kolmandale läks hall filter ette. Kuid milleks oli esimene vahemik, millel oli ka sensor avatud, sellest ma tol ajal aru ei saanud ja ei kasutanud ka. Hiljem sain teada, et see oli langeva valguse mõõtmiseks koos valge piimfiltriga.
Säriparameetrite tuvastamine käibki nii, et tuleb lugeda skaalalt osuti alt number, seada sama number ketast keerates ketta alumises osas ja peale seda saab ketta ülemises osas lugeda ava ning särituse paari. Oluline on muidugi ka kõigepealt õige filmi tundlikkuse määramine vastavas aknakeses.
Igal juhul oli sellest valgusmõõtjast palju abi ja see aitas oluliselt kaasa tehniliselt paremate piltide saamisele.
