Fotoaparaat Nikon D50
Järjekordselt esimene asi. Seekord minu esimene digipeegelkaamera. Loogilise jätkuna oli kaubamärgiks Nikon ja mudeliks valisin sel hetkel saadaoleva D50-ne.
Ostsin Nikon D50 nullindate keskel – ajal, mil digipeegelkaamerad hakkasid laiemalt kättesaadavaks muutuma. Nikon pakkus tol hetkel ka veidi kõrgema klassi mudelit, milleks oli Nikon D70s, kuid D50 tundus minu jaoks mõistlikum ja tasakaalustatum valik.
Alustasin üsna tagasihoidlikult – ostsin ainult kaamera kere ning kasutasin esialgu vana filmipeegelkaamera objektiivi. See oli hea viis olemasolevat varustust ära kasutada ning samas digimaailma siseneda.
Tehnilised omadused
Nikon D50 oli 6,1-megapikslise CCD-tüüpi sensoriga algtaseme digipeegelkaamera. Just see sensor andis piltidele mõnusalt filmiliku värvitooni, mida mäletan siiani väga positiivselt.
Kaameral oli mitu huvitavat omadust:
- Sisseehitatud teravustamismootor, mis võimaldas kasutada vanemaid Nikoni autofookusega objektiive
- Säriaegade vahemik 1/4000 kuni 30 sekundit
- Välklambi sünkroniseerimine kuni 1/500
- Sarivõte kiirusega 2,5 kaadrit sekundis
- 2-tolline ekraan
- Kaal koos akuga umbes 616 grammi
Hiljem kadus teravustamismootor Nikoni algtaseme mudelitest, mis tähendas, et kasutada sai ainult sisseehitatud mootoriga objektiive. Seetõttu oli D50 selles mõttes üsna paindlik tööriist.
Kasutamine ja kogemus
Kasutasin seda kaamerat aastaid. Aja jooksul täiendasin varustust – soetasin võimsama välklambi ning spetsiaalselt digipeeglile mõeldud objektiivi Nikon 18-70mm f/3.5-4.5 AF-S DX.
See kaamera saatis mind paljudel reisidel ja erinevates olukordades, näiteks tootefotod, perepildid ning igapäevased hetked.
Kuigi tänapäeval on tehnoloogia juba kaugele arenenud, töötab see kaamera siiani. Vahel võtan selle endiselt kätte ja teen mõne pildi – pigem nostalgilistel põhjustel, aga ka sellepärast, et tal on endiselt oma iseloom.
