Stereoradioola Simfonija 2
Isa rääkis, et kui ta kuulis poes seda radioolat mängimas, siis ta teadis kohe, et peab selle endale saama. Heli kvaliteet oli uskumatu.
Tegemist oli kõrgema klassi lampidega stereoradioolaga Simfonija 2. Radioola tähendab seda, et peale raadio on komplektis ka grammofon. Tootmisaeg 1967-71, toodeti Riias.
Tehnilistest võimalustest oli sellel radioolal näiteks seitse laineala - pikklaine, kesklaine, neli lühilaineala ja ultralühilaine. Lisaks sai neid lainealasid mitut moodi häälestada, et vastuvõtt oleks ikka kõige parem. Ultralühilaineala saateid sai vastu võtta stereona. Huvitava omadusena oli sellel raadiol mootoriga valitud sagedusel püsimise süsteem. See tähendab, et kui mingil põhjusel, näiteks lampide kuumenedes, läks raadio õige sageduse pealt ära, siis keerati see mootoriga automaatselt õigesse kohta tagasi.
Võimendi nominaalne väljundvõimsus 4 vatti, maksimaalne 8 vatti. Tundub väike, kuid arvestama peab seda, et lampvõimendite juurde kuuluvate kõlarite kasutegur oli suurem. Normaalseks kuulamiseks piisavalt võimsust.
Grammofoni eripäraks võib pidada seda, et see omas kõiki kolme tollel ajal kasutatavat plaadikiirust - 33, 45 ja 78 pööret minutis.
Mina ise selle radioola mängimist ei mäleta, sest selleks ajaks, kui mina hakkasin teadlikumalt raadiosaateid kuulama, oli katki läinud Simfonija asemele juba uus helisüsteem soetatud. Isa muidugi üritas veel hiljem seda parandada, aga nii see jäi, lampraadiote aeg oli läbi.
