Arvuti Spektr-001
Minu esimene päris arvuti, millega alustasin programmeerimise õppimist. Tehnilistelt omadustelt tagasihoidlik, kuid see-eest saigi paremini aimu arvuti töö põhimõttest ning riist- ja tarkvara seostest.
Spektr-001 arvuti ostsime vennaga 90-ndate alguses, kui alles alustasin oma arvutihuvilise teed. Arvutite huvi oli mul väga suur, kättesaadavad raamatud programmeerimisest olid juba kõik läbi loetud ning vaja oli veel arvutit, mille peal teadmisi rakendada. Arvuti oli kasutatud, kuid karbis ja kõik mis pidi komplektis olema, oli ka olemas. Kaup nägi välja nagu uus, ilmselt ei kasutatud seda enne müüki eriti. Tehnilises mõttes oli see arvuti juba tol ajal tagasihoidlike parameetritega ning aegunud, läänes kasutati sel ajal palju paremaid koduarvuteid.
Spektr-001 puhul on tegemist Radio-RK86 klooniga, mis töötati välja ajakirja Radio lugejatele isevalmistamiseks. 1986-dal aastal oli see isevalmistamiseks suhteliselt lihtne arvuti, vajas vähe komponente. Radio-RK86 programmid töötavad ka Spektr-001 peal, ainult kassetilt lugemise kiirus on erinev, kiirus tuleb Radio-RK86 programmide laadimisel eraldi parameetriga määrata.
Arvuti Spektr-001 tehnilised andmed:
- 8-bitine protsessor, Intel 8080A kloon
- 32 kilobaiti töömälu
- 2 kilobaiti püsimälu monitori (bios) jaoks
- andmete laadimine kassetilt
- mustvalge tekstiekraan 64x25 märki
- ühehäälse piniseva heli tekitamise võimalus
Arvuti käivitamisel tuleb ette käsuviip ja edasist tööd saab juhtida ühetäheliste käskudega, vajadusel lisatakse parameetrid. Näiteks I - kassetilt lugemine, O - kassetile kirjutamine, G - programmi käivitamine.
Töömällu laetakse programmid kassetilt. Püsimälus on peale käsuviiba käskude haldamise programmi ka valmis funktsioonid riistvara ressursside kasutamiseks käivitatavate programmide poolt, näiteks klaviatuurilt lugemine, märkide ekraanile kuvamine, kassetilt lugemine-kirjutamine jne.
Spektr-001 kaasasoleval kassetil on testprogramm, Assembleri keskkond, paar mängu, Basic inerpretaator ja mõned Basic näidisprogrammid. Minu jaoks oli sel hetkel kõige olulisem Basic arenduskeskkond. Raamatutest olin ma juba algteadmised saanud, esimese asjana tegingi kohe testiks väikese programmikese, mis küsis nime ja ütles siis tere.
Arvuti taga kulus programmeerimise õppimiseks lugematul hulgal tunde ja valmis suur hulk programme - igasugused testid, mängud, arvutusi abistavad programmikesed, filmidele tiitrid ja lihtsalt huvitavad mõtted. Põhiliselt Basic-us, hiljem ka Assembleris.
Peale enda tehtud programmide sain neid juurde kahel viisil. Kõigepealt oli võimalus tellida neid posti teel, kus pakkujad reklaamisid ennast ajakirjas Radio. Tuli saata kiri kuskile nõukogude liidu avarustesse, vastu tuli nimekiri programmidega, edasi uus kiri välja valitud programmidega ja tagasi saadeti kassett. Maksmise osa ei mäleta.
Teise variandina käisin programmide lähtekoodi maha pildistamas raamatukogus ajakirjast Radio. Ajakirjades oli see esitatud 16-süsteemis koodina, sellest tegin pildid, kodus ilmutasin filmi ja suurendasin paberile ning toksisin arvutisse. Ajakulukas, kuid väga põnev.
Paar näidisvideot programmide mällu laadimisest, käivitamisest ja üldisest stiilist. Kasutatud on emulaatorit.
